Otsinurk (Haruldased nõukogude kaherattalised)

[Soobel]

Mäletan 80-date keskpaiga ja lõpupoole defitsiidiaega, mil rattapoodides oli hulgim ainult ühte mõõtu kumme - vist 590/32 või 37mm. Mida aga polnud millegile alla panna, sest sellised rattad olid defitsiit.

Ise olen elu sees vaid kahte sellist ratast näinud: sõbra õele kingiti kunagi naiste jalgratas "Prima," millega kahjuks sõideti vaid paar päeva - siis võeti paks sõbrants pakiraamile ja istutu tagaratas päästmatult sodiks. Minu mälu järgi oli Saljuti sadulaga (plekkpõhi, kaks vedrut, svammpolster ja dermatiin), ketikaitse kattis kogu esihammaka, ja suurim eripära: naistekaraami ülemine toru polnud sirge, vaid alt kõver, käändus nii, et ühines sadulavarrega täisnurga all. Praegused vene rattad on ka vist nõnda tehtud, aga see riistapuu tegi ilma kuskil 1984 või 3. Kahtlustan, et oli Penza toode.

Teine selline väiksemate ratastega masin oli sõbra klassivennal, kas 10 või 5 käiguga (ei mäleta, kas oli ees käiguvaheti) ja turisti moodi. Oli palju kroomiläikelisi ehiskleepse, nimi oli Mustang. Raami torud olid koguni otstest kõverad. Aasta oli siis kuskil 1993-4, arvata võib et see oli plaanimajjandusest ja partorgide diktaturist vabanenud Penza tehase toodang. Sel ajal ilmus hulgi selliseid omamoodi kulgureid, Ühel sõbral oli veel miski Saljudi moodi, aga väiksemate rataste ja jämedamate kummidega ja käikudega "ERVI" samuit Penza toode. Kui ma ei eksi, hakati seal isegi alumiiniumist käiguvahetajaid valama.

(Päris huvitav, kuda tehas praegu elab)