Kuivati: Aist, 82. aasta toodang

[kuivati]

Selle ratta ma sain tänu 9. klassi lõpupeole (2007. aastal). Pidu toimus kunaise sõbra kodu lähedal. Tuli siis mõte, et võiks korra talle külla minna ja sai mõte teoks tehtud. Kui tema aia tah jõudsin, siis hakkas kohe silma maas vedelev kokkupandav, millel puudus sadul. Siis ma rääkisin talle, et ma sooviks seda ratast omale saada. Esialgu ma soovisin seda ära osta. See aga ei õnnestunud, kuna ta ema ei lubanud müüa. Siis ma pakkusin vahetusvariandiks ühte teist kokkupandava mudelit, mis mul linnas oli. Ma sain selle Paide tänavalt taaskasutuskeskusest 200 krooniga. See ratas ei sobinud mulle, kuna selle lenks oli väga halva asendiga ja liiga madalal. Ratas oli ise täiesti korras ja sõbra ema oli selle vahetusvariandiga nõus.
Siis sai paari nädala pärast selle rattaga maale sõbra aiataha sõidetud.
Kui ratas välja toodi, siis oli see sõidukõlbulikuks tehtud. See oli väga hea, kuna minu kodu juurde on sõbra juurest umbes 15 km pikk teekond.
Me vahetasine rattad ära ja ma sõitsin õnnelikuna kodupoole (ratta seisukord oli ikkagi väga halb). Teel koju nägin kohalikul jalgpalliväljakul üht teist sõpra, kes hiljem kodus imestas, et miks ma oma ratta sellise logu vastu vahetasin. Koju jõudes viisin ma ratta kohe keldrisse ja lammutsain juppideks. Jupid ladusin hunnikusse ja panin kolekotti, et neid oleks lihtne autopeale tõsta. Mõne päeva pärast ma viisin need jupid linna.
Linnas ma puhastasin kõik jupid ära ja lihvisin raamilt vana värvi maha. Siis ma ostsin sprayvärvi ja värvisin raami üle. Peale värvimist ma panin ratta kokku ja sättisin tõõkorda. Kui ratas oli koos, siis oli see nagu uus. Kõik oli lihtsalt ``viimase peal``. Ratta remondiks kulus niipalju aega, et käes oli juba esimene september ja siis sai selle rattaga kohe ka kooli mindud.

Praeguseks olen vahetanud:
Tagumine ratas: Vanal oli rumm vigane. Sõites tuli sealt koguaeg mingi kahtlane heli.
Keskjooksuvõll: Vanal murdus ketihammasrattapoolne ots ära.
Sadul: Vanal tuli see svamm äärest välja ja ligunes vihmaäes ära. Asemele panin korraliku sadula. Vana sadul on maal oleva kokkupandava peal.

Hetkel on ratta värvi läige juba tuhmunud ja värvilt leidub ka mõningaid täkkeid. Võibolla ma teen sellel suvel rattale ühe suure remondi, kuna tuleb viimane aasta, mil ma selle rattaga koolis saan käia.

Igaljuhul on see ratas linnas liikumiseks väga hea. Enamikest autodest olen ma kõrgemal ja see tagab hea vaate. Väiksed rattad tagavad hea kiirenduse. Ohtlikke olukordi on viimasel ajal väga harva ette tulnud, kuna kogemus selle rattaga on hea.
Koolis ma käin selle rattaga aastaringselt. Porilauad on väga head ja ma jõuan alati kuivalt kooli.

Pildid:
Ratas mõni kuu peale kokkupanemist.

Ratas nüüd

[Kevin68]

No peaaegu täpselt samasugune, nagu sinu teine kokkupandavgi. Aga kas sadula toru kõveraks nii ei vaju, kui sadul on viimase piiri peal?

Kevin.

[canyondrift]

No peaaegu täpselt samasugune, nagu sinu teine kokkupandavgi. Aga kas sadula toru kõveraks nii ei vaju, kui sadul on viimase piiri peal?

Kevin.

Seda toru peaks veelgi olema, kokkupandavatel on seda väga palju seal istumise all.

[kuivati]

Mul on see toru päris viimase piiri peal. Aga see piir pole nii viimane, et toru ära painduks.
On küll väga sarnane teise kokkupandavaga aga tegelikult on see palju ilusam. Ilusam on ta sellepärast, et seal on kõik jupid samasugused ja korralikud. Ja muidugi puuduvad sellel rattal igasugused lisavidinad.
Lisavidinate puudumine teeb ratta vähematraktiivseks igasugustele pättidele. Kuna tegemist on niiõelda ``veneaegse kõntsaga``, siis ei tekigi kellegil ilmselt soovi seda ratast ärandada. Aga mul on alati lukk ka kaasas ja ilma lukuta ma seda ratast kusagile seisma ei jäta.

[guits]

ehh, kola unnikust pööningult tuli välja ka üks "kokkukas" samast ajast u. pumpa pastel täis ja talda!! viisakas asi vähe kasutatud tundub!! eksteeb klöpsud nädalivahetuse!! sama mis pildil !!

[kuivati]

Ma ootan sinu kokkupandavast pilte. Oleks väga meeldiv näha seda.

Vahepeal kokkupandavaga toimunud:
Olen siis umbes 40-50 km vahepeal läbinud selle rattaga. Hooldanud teda eriti ei ole. Õnneks tuli täna see aeg, kui ma pean teda hooldama.
Käisin siis kesklinnas. Panin ratta lukku ja jätsin katuse ääre alla seisma. Tagasi tulles leidsin sadula pealt huvitava lõraka. Lähemal uurimisel selgus, eet lind oli sadula täis situnud . Pühkisin siis sadula puhtaks ja sõitsin koju. Koridori ust avades kuulsin kahtlast susinat. Läksin siis toa ukse taha ja kuulasin lähemalt seda susunat. Nagu arvata võis, oli lohv jälle katki . Nüüd tuleb jälle tagumine ratas ära võtta ja lohv terveks teha. Õnneks on mul nüüd motiiv ratas porist ära puhastada ja kett ära õlitada.

Kahjuks ei ole mul selle õppeaasta jooksul lohvidega üldse vedanud. Sügise poole läksid mul mitu korda järjest lohvid katki. Ühel korral toimus isegi väike plahvatus. Nüüd pole ma juba mitu kuud rattaga koolis käinud. Rattaga läbitud maa on ka väga väike. Aga ikka juhtub lohvidega õnnetusi . Eriti meeldiv on see, et ennem seda aastat läksid mul lohvid väga harva katki. Aga loodetavasti läheb edaspidi paremini.

[kuivati]

Käisin täna jälle rattaga liiklemas. Oli vaja sõbra juurest üks arvuti ära tuua. Kuna käsitsi on arvutit raske vedada, siis ma otsustasin rattaga minna. Kuna pakiraamile on arvutit raske kinnitada, siis ma otsustasin jälle käru jalgrattale külge panna. Seekord ma panin kärule kasti ka peale, kuna käru raami peale on arvutit halb panna.
Kui käru oli ratta külge kinnitatud, siis läksin sõbra juurde. Ainuke jama oli see, et käru kart kolises väga palju. Eriti veel siis, kui tee oli auklik. Õnneks oli teepikkus ~1,5km ja kolisemist polnud vaja palju kuulata.
Seekord sai selgeks, et käru porilauad ei kaitse käru sees olevaid asju pori eest. Loikudest ja mudast läbi sõites lendas ratta pealt pori õhku ja maandus käru sisemusse.
Õnneks polnud teel palju loike ja arvuti jäi päris kuivaks.
Nüüd ma teen millalgi kärule porilapakad. Muidu oli jälle väga lahe sõita ja ma kasutan seda käru mõni teinekord jälle.
Pildid:




Porine arvuti

[kuivati]

Täna murdus kahvli ülemine osa ära. See keermega osa täpsemalt. Lenksutoru oli juba pikemat aega kahtlaselt ``pehme``. Ilmselt juhtus asi oma süül, kuna lenksutoru oli liiga kõrgel. Pool kooliteed tuli jala käia Sõita oli ka võimalik, kuid täiesti lahtise lenksuga oli see väga ohtlik.
Kohe varsti otsin välja mingi doonorkahvli, teen lõikustõõd ja keevitan vajalikud asjad kokku. Siis panen remonditud kahvli alla tagasi.

Asendusrattana kasutan turisti, teist kokukat või retro ukrainat. Ilmselt läheb Ukraina homme käiku, turist ülehomme ja nii vaheldumisi edasi. Pildid saab ka millalgil.

[kuivati]

Tere jälle. Nüüd on kaks kuud mõõdas sellest, kui kahvel katki läks.
Alustan siis sellest, et mõni päev peale kahvli purunemist otsustasin ma uue kahvli otsingute kasuks. Kuid mul ei õnnestunud seda kahvlit eriti kiirelt leida. Nüüd paar nädalat tagasi sain ma omale uue kahvli.
Algul oli plaan ratas koos uue kahvliga üle värvida, kuid ma ei viitsinud sellega jamama hakata, kuna ilmad on värvimiseks halvad, aega pole ja värvimiseks pole ka sobivat kohta. Siis panin ma rattale uue kahvli külge ja hakkasin sellega sõitma. Ilmselt värvin ratta suvel korralikult üle.

Seoses esimese lume ja lõrtsiga tekkis selline probleem, et siledad suve rehvid ei haakunud selle lõgaga ja oli peaaegu võimatu normaalselt sõita. Esiots hakkas iga keeramise peale libisema, tagumine ratas tegi sama ja käis lisaks veel väga palju all ringi.

Näiteks sõitsin täna liivalaia tänavale. Tänaval oli üpris suur tõus. Hakkasin sõitma tõusust üles aga ei saanud, kuna asfalt oli kaetud lõrtsiga ja tagumine ratas käis mõnuga all ringi. Teel oli väga palju jalajälgi, mis omakorda tegi väikse hooga sõitmise väga raskeks. Esiots libises siia-sinna ja kokkuvõtteks pidin jalgsi poole tõusuni kõndima, kuni jõudsin puhastatud tänavalõiguni. Umbes sarnane oli ka koolitee.

Probleemi lahendamiseks käisin Dünamo jalgrattapoes ja tõin omale korraliku mustriga rehvid. Need läksid maksma kokku 174 krooni. Siis otsisin kodust välja sirge esi- ja taguvelje, millele paigaldasin uued rehvid. Tekkis järgnev probleem: esirehv hakkas käima vastu kahvlit. Siis ma võtsin käärid ja lõikasin rehvi kõige äärmisemad nagad lühemaks. Seejärel mahtus rehv ilusti liikuma.
Hiljem tegin ka katsesõidu. Pidavus oli ikka mitu korda parem. Ratas ei käinud enam niisama all ringi ja esiots ei libisenud keerates.

Pildid:

[Syrenius]

Vaatan, et teema esimesed pildid on talvel tehtud. Ma ei kujuta ette kuidas sellisega talvel üldse sõita on... kas sõit kulgeb rohkem teel või teelt väljas?

[kuivati]

Siiani on sõit ikka teedel kulgenud. Suvel liigun enamasti autoteel ja talvel kõnniteel.

Aga kui päris aus olla, siis ma sõidan talvel selle rattaga vaid sellepärast, et Tallinnas on lund üpris vähe. Kui lund tuleks iga paari päeva tagant, siis ma ei sõidaks talvel rattaga.
Et tavaliselt Tallinna teedel lund polegi ja rattaga on võimalik aastaringselt liigelda.

Ja hetkel ma ei kujutaks enam ühtki päeva ilma rattata ette. Ma pole ühistransporti peaaegu 2 kuud kasutanud, kuna rattaga saab igale poole kiiremini.

Nüüd, kui mul on sellised krossi kummid all, ei tohiks enam mingit probleemi teel püsimisega olla. Mudugi pole siiamaani ka ühtegi tõsist juhtumist olnud.

Aga vene ratastest soovitan linnainimesele igal juhul kokkupandavat. Sellel on hea juhutavus ja hea nähtavus.

Et sõit kulgeb siiski teel.

[Syrenius]

Mina sõidan samuti aasta ringselt, aga mitte iga päev, sest nädalavahetustel liigun enamasti jala, mitte rattaga. Vene rattaga pole siiani lumes sõitnud. Selleks kasutan hariliku tänapäeva ratast. Ise olen ka pigem ühistranspordi vastu, sest tõepoolest saab rattaga kiiremini. Tartus on hommikuti vahel nii paju lund, et mustrita kummiga valib ratas ise sõidusuuna. Sulalumega on veel eriti ebamugav. Olen mõelnud enda igapäevarattale ette naastrehvi ostmisest, kas sellega on pidavus palju parem kui krossi või maastiku kummidel?

[kuivati]

Jalgratta naastrehvide kohta ei oska ma midagi õelda, kuna pole neid kasutanud. Aga ilmselt on naelrehvid jää ja kinni tallatud lume peal kõige parema pidamisega. Paksus lõrtsis ei ulatu naelad pinnaseni ja seega on nad üpris kasutud.

Kokkuvõtvalt võiks õelda, et krossimustriga naastrehvide pidavus on parem kui tavalisel krossimustriga rehvil. Ja põhimõtteliselt teevad need naelad ka lõrtsis natukene tõõd.

[Soobel]

Tasub investeerida naelkummidesse küll. Ise sõidan Schwalbe omadega juba teist hooaega. Ja mis võib öelda: igasugused rataste külg ees libisemised ja suvalised sõidusuuna otsimised võib ära unustada, samuti ei koti ka jääkonarused (näiteks jalajälgi täis lörts, mis öösel jäässe läind) ja märja jää peal püsib ka püsti. Muidugi ei saa sõita nagu suvel mööda asfalti, aga nii mõnigi äpardus antakse andeks ja pole seda ülehelikiirusega puulatvade kõrgusel lendamise efekti - et murdmillimeetrine vale liigutus ja oled vastu maad.

Naelkummidel on muidu kõigil midagi krossimustri sarnast, ilmselt aga nõnda arvutatud, et sel lume sees parim pidamine oleks.

[viskoossus]

Oma krossi Desna`le olen alla pannud sellised rehvid (Stone Trax) :
Mitte ühegi pinnasetüübiga pole probleeme tekkinud. Alati ainult heast rehvist ei piisa, ka sõiduvõtetel on suur roll. Enamustel maastikuratastel ongi sellised rehvid. Keskel on vähem mustrit, seega ratas veerem kergemini. Kui aga satud mingi sopa sisse siis äärmine muster aitab hästi edasi.

[Syrenius]

Tasub investeerida naelkummidesse küll. Ise sõidan Schwalbe omadega juba teist hooaega. Ja mis võib öelda: igasugused rataste külg ees libisemised ja suvalised sõidusuuna otsimised võib ära unustada, samuti ei koti ka jääkonarused (näiteks jalajälgi täis lörts, mis öösel jäässe läind) ja märja jää peal püsib ka püsti. Muidugi ei saa sõita nagu suvel mööda asfalti, aga nii mõnigi äpardus antakse andeks ja pole seda ülehelikiirusega puulatvade kõrgusel lendamise efekti - et murdmillimeetrine vale liigutus ja oled vastu maad.

Naelkummidel on muidu kõigil midagi krossimustri sarnast, ilmselt aga nõnda arvutatud, et sel lume sees parim pidamine oleks.

Peaksin endale ka sellised seotama. Eelmine talv sai paar korda päris valusasti kiilasjää peal maha prantsatatud. Mis see hinnaklass võiks olla? Mulle on räägitud, et need pidavat maru kallid olema...

[Soobel]

Ei mäletagi enam, aga kallid on nad küll, vist äkki Schwalbe 622mm kumm maksis midagi ligi 400krooni? Millestki mäletan et Nokian Hakapelliita maksis isegi ligi 600 krooni. Mäletamistmööda käis asja juurde ka see torkekindel kevlari kiht kummi sees, mis lõpetab pudelikildude onaka ära.

Minu jaoks on odavad kummid juba ajalugu, Pofabori all on näiteks päris Continentali võidusõidu rehvid, mis maksavad 700EEK tükk - veerevus on hoopis midagi muud ja seda iganädalast klaasikildude pärast vandumist ja kummilappimist ei taha enam meenutadagi.

[Syrenius]

Nii et kokku läheb kusagil 1000 krooni. Kartsin isegi midagi hullemat. Mina olen siiani tavaliste maastikurehvidega sõitnud ja klaasikillud pole veel peavalu tekitanud. Muidu nende maastikurehvidega saab äsja sadanud lumes kenasti hakkama, aga kui lumi muutub lörtsi laadseks või hakkab sulama on juba päris libe. Kiilasjääst ei maksa rääkidagi...

[Soobel]

Veel üks hoiatus talvesõidu kohta: sool ussitab ja roostetab ratast roppu moodi. Vähemalt selliseid, mida ise oled puhastanud ja värvinud. Ühest alumiiniumveljest hakkasid mul kodaraniplid välja kargama, sest alumiinium oli auguäärtest muutunud urbseks helehalliks kräpiks. Samuti situb lobjakas tirri täis nii, et kett hakkab üle viskama, ketile lendav lumi peseb uskumatult efektiivselt ketist õli välja ja veel niimoodi, et fekaal jääb ketile alles. Ja lumes sisalduv liiv jahvatab ka hammasrattaid väga kiiresti.
Mina olen loobunud talvel korralike ratastega sõitmisest, selleks saigi omal ajal Peletis koostatud.

[kuivati]

Täna oli rattal jälle üks eeskujulik päev. Sai sõidetud 23 km mõõda linna. Nagu alati pidas ratas ka seekord hästi vastu. Proovile sai pandud ka ratta pakiveo omadused. Oli vaja siis peaaegu teisest linna ostsast tuua ära hamstri puur. Puur mahtus ilusti pakiraamile ja sai kummidega kinnitatud.
Lisaks sai veel kokukaga sõites ja teist ratast käega kaasa sõidutades ära toodud üks Saljut. Kokuka sõiduasend on kõrge ja väga hea on teist ratast kaasa tõmmata.

Krossimustriga rehvide kohta midagi halba õelda pole. Lahtisel pinnasel on pidavus väga hea. Ja tunde järgi ütleks, et ka asfaldi peal on pidavus parem. Kuid miinuseks on see, et krossimustriga on natukene raskem vändata. Igasugused kiirendamised pole enam samad, mis nad olid suvekummidega. Aga kevadel saab õnneks jälle suvekummid alla panna.

Millalgil ma otsin omale ka kaasaegsed pedaalid, mille keermed sobivad vene vända keermega. Veneaegsed pedaalid lähevad väga kiirelt kõveraks. Kui sobivaid pedaale ei leia, siis ilmselt karastan ühed sirged vene võllid lihtsalt ära.

Muideks minu rattal pole kusagil mingit tõsist roostet näha. Samas pole Tallinnas niipalju lund ka, et ratas saaks pidevalt soolaga kokku. Loodetavasti seda roostet üle mõistuse palju ei teki ka. Fekaaline kett on väga ebameeldiv asi. Ma olen viimasel ajal oma ketti võimalikult vähe õlitanud. Peale õlitamist puhastan keti alati kaltsu või wc paberiga ära, et sinna sodi liiga palju juurde ei koguneks. Probleemiks on ka see, et püksisääred lähevad ketikaitsme puudumise tõttu õliseks. Selle vastu panen viimasel ajal alati püksisääre soki sisse. On see moes hetkel?

Pildimaterjal:
Hamstri puur pakikal:


Hamster uue puuriga tutvumas

[capusta]

kokuka memuaarid

[Sponsored content]