Kauri, Jalgrattad.

[Kauri]

Kuna viimasel ajal on kogunenud päris palju jalgrattaid, siis mõtlesin, et tutvustan ka neid. Pildid on telefoniga tehtud, seega püüdke "mitte just parimat" kvaliteeti mõista.
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54415505
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54415345
Minski tehases 1961 aastal toodetud meesteratas. Saadud Kevinilt eelmisel nädalal. Plaanis on ratta värvitööd lõpetada ja ratas kokku panna. Kahjuks on selleks, aga mõned detailid puudu. Rattal on ka 1960nda aasta Hiiumaa numbrimärk.
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54415335
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54415339
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54415341
Harkovi tehases 1967ndal aastal toodetud jalgratas Sputnik. Seisukord on üsna kehv ja ratas on saanud "tuuningut" lääne rataste detailide näol. Viimasel ajal olen selle ratta remondiga palju oma vabat aega sisustanud. Ja ka sellel on Hiiumaa numbrimärk.
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54416857
Permi jalgratta tehases toodetud 1982 aasta naisteratas ZIF (roheline). Pildil on ratas selline nagu see minu juurde jõudes oli. Praegu on ratas sõidukorras. Hetke seisust pildid hiljem.
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54415647
Jalgratas Saljut ka aastast 1982. Pildil on küljes kunagi ammu külge kleebitud kleepsud, mis on nüüdseks eemaldatud. Porilauad on saanud uue värvi ja kõik jooksud on määritud. Ratas osteti kunagi mu emale ja on olnud meie perekonna kasutuses. Ratas on heas korras.
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54415503
Minski tehase meestekas aastast 1988. Põhimõtteliselt ainult raam. Originaali taga ei aja, sellest saab ilmselt ratas mis jääb igapäeva kasutusse.
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54415643
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54415645
Minski tehase meestekas aastast 1989. Väga heas korras, rattaga on väga vähe sõidetud. Ostis sellel endale mu vanaisa, kes kasutas seda kaubabussi pealt koti koju vedamiseks, kuna sõita ta hästi ei saanud, siis lükkas ta ratast lihtsalt käe kõrval ja kasutas toena. Ilmselt sellest ka ratta hea seisukord.
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54415343
Harkovi tehase jalgratas aastast 1991. Raamil on kirjad Sport, aga täpsemalt midagi ei tea( Start Šosse?). Kuna üsna kaua aega olen tahtnud omada sellist ratast ja tee ääres ühes raua hunnikus taolist ratast nägin sai mindud hunniku omaniku käest ratast küsima. Ratta omanik oli vanem mees ja kohe nõus. Ratas oli tuues üsna heas korras, aga sellel puudus tagumine ratas. Hetkel on puudu rehv ja kogu asi selle taga seisab. Kui keegi teab ratta margist/mudelist midagi siis vastav info oleks väga oodatud.
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54415695
Tundmatu naisteratas. Hetkel osadeks võetud.

[indrek06]

Igati vägevad rattad!

See kuldne "võidukas" on Sul jah Start Sosse. Rattal on torukummid ja neid peaks jalgrattapoodides müüa olema. Muidu ratas tundub väga heas korras olema.
Edu Sulle nende ratastega!

[Kauri]

Igati vägevad rattad!

See kuldne "võidukas" on Sul jah Start Sosse. Rattal on torukummid ja neid peaks jalgrattapoodides müüa olema. Muidu ratas tundub väga heas korras olema.
Edu Sulle nende ratastega!

Tänan heade soovide eest. Sai siis kusagil juuli algul kohalikus ratta poes käidud ja seal õeldi, et imelik velg ja imelik mõõt jne jne ja rehv mul saamata jäigi. Tellida nad seda ka miski pärast ei tahtnud. Ratas on tõesti väga korralik. Ilmselt, kas vähe sõidetud või siis hästi hoitud. Loodan selle rehvi probleemiga ka lähemal ajal toime saada.

Täna sai jälle natuke rataste kallal nokitsetud. Nimelt sai Sputniku keskjooks kokku pandud. Üles-alla loks jäi, aga edasi-tagasi loksu enam pole. Algselt oli keskjooks laagritele ehitatud, kuna laagrid olid aga laiali jooksnud siis vahetasin ma laagrid lihtsalt samas mõõdus kuulide vastu. Kõrinaid/raginaid pole ja loksu ka mitte seega loodan, et asi toimima jääb. Tahtsin ka tagumisele käiguvahetile trossi külge panna, aga see jäi tegemata. Midagi on kas puudu või lihtsalt mina ei saa pihta, kuidas asi toimib. Abi on oodatud (nt pilt).

Veel sai Zif-i esirattast loks välja "reguleeritud" ja rattaga natuke sõidetud. Ratas liigub täitsa hästi edasi ja ei kolise ega logise ka kusagilt, seega olen enam-vähem rahul. Natuke tegemist ja peaks vist "valmis" olema. Tunnen puudust korralikust sadulast, ketikaitsest ja esipiduri lingist.
Pildid:
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54448337
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54448339
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54448341

[Soobel]

Palju Sputnikul käike on? Kas on paksu, st tavalise ratta ketiga ja 3-käiguline? Paistab, et esihammasratas pole originaal? Või on 5 mutriga vända küljes? (siis on originaal)
Mul muidu leidub üksjagu Sputniku kulinaid kodus.
Sadulaga läheb sul vaid raskeks: need olid nii kehvad, et ratsutati paari aastaga ribadeks, vähetõenäoline, et mõne korraliku sellise sadula leiad.

[Kauri]

Palju Sputnikul käike on? Kas on paksu, st tavalise ratta ketiga ja 3-käiguline? Paistab, et esihammasratas pole originaal? Või on 5 mutriga vända küljes? (siis on originaal)
Mul muidu leidub üksjagu Sputniku kulinaid kodus.
Sadulaga läheb sul vaid raskeks: need olid nii kehvad, et ratsutati paari aastaga ribadeks, vähetõenäoline, et mõne korraliku sellise sadula leiad.

Ma olen üsna kindel, et esihammasratas ei ole originaal, aga kontrollin. Näiteks on rattal kaks käiguvahetus hooba, aga käiguvaheteid on ainult üks küljes (seega kahtlustan, et peaks olema üks käiguvaheti veel). Ka pedaalid ei ole rattal originaalid. Puudu olevatest kulinatest olen huvitatud.

[Soobel]

Sputniku ja Sporti erinevus oli see, et Sport oli poest ostes kahe käiguvahetiga, Sputnik ühega (taga). Jupid olid aga defitsiitne värk, kel vedas, või kellel oli rattaspordiasutustes tutvusi, need nikerdasid Sputnikule ette ka käiguvahetajad.
Üks Sputniku eripära on veel 5 hammasrattaga tagatirr, millel suurim hammasratas oli 28 ja väikseim oli 14 hambaga, see viimane 14 oli vindiga ja hoidis ülejäänuid tirri peal kinni. Hilisematel Turistidel oli 4 hammasratast, väikseim oli 17 ja seda hoidis kohal fiksaatorrõngas nagu vene ühekäigulistel jalgpiduriga rummudel.
Jutt oli 1978.aasta Sputnikust. Aga 60-datel olid nad minuteada kolmekäigulised ja laia tavalise ratta ketiga. Millal neid hakati kitsa võidusõiduketi ja õhukeste hammasratastega tootma, ei oska öelda. Ehk et kui sinu isendil on see neljakettaline traatrõngaga fikseeritud tirr taga, siis suure tõenäosusega on see hiljem pandud.
Pedaalidega on asi lihtsam, kõigil neil olid väga pikalt tootmises sellised Turisti pedaalid, milliseid toodeti nõukaaja lõpuni välja. Neid võiks siin-seal leiduda veel.

[Kauri]

Sai natuke ratast uuritud. On tõesti kolmekäiguline. Kett tundub ka tavaline olevat, aga seda ma veel kontrollinud pole (nüüdkseks mõõdetud ja võrreldud, tavaline lai kett). Mu Sputnikul on kaks käiguvahetus hooba, kas ma saan teise kuidagi eemaldada või on vaja vahetada see ühe hoovaga "süsteemi" vastu (tundub, et läheb vahetamiseks)? Kuhu kinnitada tagumine käigu tross (käiguvahetis)?

[Kauri]

Pole siia pikemat aega kirjutanud, aga ega suurt midagi toimunud ka ei ole. Nüüdseks on 1961 aasta Minski meestekas värvitud ja peaaegu koos ka. Vaja on esimesele rattale rehv peale väänata, rattad alla kinni keerata, keti pikkus sobivaks teha ja siis võiks ehk isegi esimese sõidu ära teha. Puudu on sadul (õigemini selle nahk) ja lenksu kinnitus toru tahaks ka vahetust, aga sellega nii kiire pole. Rattad said muidugi enne alla keeramist ka määritud, kroom on neil tegelikult üsna kehvakene.
Sai väikest viisi "äri" ka jälle tehtud. Roheline Pensa sai vahetatud natuke vanema ja mulle rohkem meeldivama tooniga sama tehase ratta vastu. Nimelt on mul nüüd ühe kaasfoorumlase endine oranži värvi 1979nda aasta Pensa ratas, õigemini selle raam. Keskjooks (millega enne probleeme oli) on nüüdseks koos ja toimib ilusti. Järgmisena võtan ette ilmselt heledate detailide värvimise. Originaal värv on aja jooksul kooruma hakanud ja mõne koha pealt roostetavad porilauad päris tublisti. Veel huvitaks, milline ketikaitse selle ajastu Pensadel käib ja kuidas see kinnitatakse? Ja milline sadul on see "õige"?
Saljut tahab pisikest remonti, nimelt midagi poob kusagil jooksus. Üritan üles leida ka kaduma saanud ketikaitse. Probleeme on ka ühe pedaaliga.
Lootust on, et lähemal ajal saan rehvi oma Start Šossele ja saab lõpuks kaua oodatud sõidu ära teha.
Sputniku kallal tööd pole alustanud. Keegi võiks nõu anda, kuhu kinnitada tagumises käiguvahetis tross. Mina selleks kohta leida pole suutnud.
88nda aasta Minski raamist tuleb ilmselt "Vene liiga" ratas, kuid eks näis, mis sellest mõttest üldse saab.

[Kauri]

Üks huvitav küsimus Pensa spetsialistidele:
Tüüpiliste 80ndate pedaali sees käib ainult üks laager (ehk siis pedaali raami poolses otsas laagrit pole, koos on metall-metall)?
Pilt (halb küll, aga paremat hetkel pole, mõtlen ketiratta poolset pedaali)
http://fotoalbum.ee/photos/DaPauka/54448341

[Soobel]

Mõlemas otsas käivad neil laagrid.

[Kauri]

Kauri tõi endale mõned kuud tagasi ühe põneva jalgratta, kui täpsem olla siis kusagil oktoobri lõpus. Ega tegelikult midagi huvitavat polegi. Tegemist siis Riga naistekaga, mis on pärit 1958ndast aastast. Tegin ta lihtsalt "enam-vähem" sõitmise jaoks korda ja kasutasin päris mitme uuema vene ratta detaile. Suuremaid vigu pole, peale selle, et sõidu ajal midagi uriseb (tundub, et miski "elab" tagumises jooksus). Nüüd näeb välja selline:

Rahul pole ma tegelikult päris mitme asjaga. Nimelt on veljed päris-päris roostes ja hea meelega asendaks need "ilusamatega". Piltidel puudub pakiraam, mis on nüüd küljes. Loodan rattale ka tuled/tule külge saada (mis on olemas, aga nõuab natuke tööd selle välimuse kallal) ja embleemi uuesti külge panna. Võimalik, et lisan tulevikus rattale ka numbrimärgi. Ja kui kedagi huvitab: jah, rattale on "kohutavad" lääne rehvid all ja mis eriti hull, tagumine on neist veel maastiku oma.
Mis võib põhjustada urinat tagumises jooksus?

[viskoossus]

Ilmselt tagarummus on laagrites või rullide vahel miskit sodi. Võta lahti, puhasta ära, määri korraliku määrdega (solidooli ära jumala eest pane, see kuivab ajapikku ära, litool sobib aga parim on miski lääne toode, nt Valvoline, Castrol, Shell, Addinol vms) ja pane tagasi kokku.

Kui ratta lihtsalt sõitmiseks oled teinud ja originaali taga ei aja, pole nendel lääne maastikurehvidel miskit viga. Läbivus parem kui originaalrehviga ja mina kui maastikuliikurite armastaja, panen kõigile ratastele maastikurehvi alla, mine tea kuhu satun.

Aga ratas on aus, edu!

[Soobel]

Kui elad maal kruusateederägastikus, on maastikukumm tegija, linna asfaltteede võrgus on maastikukumm lohisev pastel nagu rist seljas, peened kõrgsurvekummid jooksevad igal juhul paremini.

Urinast - kas uriseb veo ajal või vabaga lastes, kas urin on ka väntades tunda? Kui uriseb veo ajal ja on väntades tunda, siis on kas veninud kett või kulunud tagumine tähik. Erilist ärevust see ühekäiguliste juures ei tekita, ainult et kui ei istu omavahel, siis venind kett kulutab tähikut ja kulund tähik venitab ketti.

[Kauri]

Kui tahtmist kruusa vältida oleks, siis kasutama ma seda ei peaks. Siiski suhteliselt tihti tuleb kruusal sõitmist ette. Kummid (tähenärijatele rehvid) ei ole minu jaoks eriline probleem. Ratas on mul sõitmiseks.
Ja nüüd urinast. Uriseb ta ainult siis kui vabal vedu taga on. Täna lammutasin tagumise jooksu lahti ja vaatasin, "mis kiisul kõhus on". Jätsin vaba tükid lahusti sisse ligunema ja ilmselt homme panen värske määrdega jooksu kokku. Vahetusse läheb ka tagumine hammakas. Kui uriseb ikka hakkan teisi "süüdlasi" otsima Ketiga ei tohiks probleeme olla, oli see enne mu Pensa peal ja seal ei tundunud urisevat midagi. Ega tegelikult see urin sõitmist ei sega, lihtsalt mulle ei meeldi sellised "looduslähedased" hääled jalgrattaga sõites.

[Kauri]

Tagumine jooks uuesti koos. Urin kadunud.

[Kauri]

Täna sai siis enda kohta päris palju Rigaga sõidetud. Urin pole õnneks tagasi tulnud. Selle asemel on nüüd tagumises rattas väike loks, aga sellest pole vist midagi kuna loks on tõesti väike. Rattaga ei tundu probleeme olevat. Ainult sõites on tulnud tahtmine osta ka ette maastiku mustriga kumm (tähenärijatele rehv). Lumega tahab siledama mustriga esimene ratas pidevalt igale poole libiseda ja see pole just kõige toredam. Veel oleks kiiremas korras vaja leida rattale tuled/helkurid. Ilmselt algatuseks üritan leida helkurid, võimatu pole, et kasutan lääne ratastel kasutatavaid kuna ratas tundub üsna mugav ja parajalt "sai" olevat igapäevaseks kasutamiseks.

[Kauri]

Selline ta praegu on. Üks teatud foorumikasutaja nimetas ratast hellitavalt "Moosiriiuliks".

[Kauri]

Kevin tegi paremad pildid mu ratastest. Tänud talle

Rigale sai külge keeratud laiem lenks, muid arenguid pole.

Minskile katsetan sellist lampi peale. Probleem on selles, et dünamo jaoks on kinnitud esihargil aga kui selle külge panna vene dünamo "jookseb see kinni" (ehk siis vidin mis kummi vastu käib keeratakse liialt kinni). Peaks sinna miskine teine dünamo käima? Kinnitus mõeldud lääne dünamole? Igaljuhul lamp töötab kui ratast sõidu suunale vastupidises suunas ringi ajada.

Saljut (Saljut-S), mis on täiesti kasutamiskõlbulik.

Ja siis 1991 aasta meeste Pensa, mida on juba mitu korda erinevates teemades üles vuntsitud. Nüüd siis sinine. Tahab pisult tööd enne kui sõitma saab. Õnneks on enamik detaile (peale sadula ja ühe vända) olemas.

[Kauri]

Nädalavahetusel sai rohelise Pensa tagumise jooksu kallal käidud. Probleem oli selles, et pidureid polnud ja kui sõidu ajal natuke aega mitte vändata ja siis uuesti väntama hakata annab ratas vähemalt kolmveerand ringi üle ja alles siis hakkab vedama. Pidurid olid ka kehva poolsemad. Enamik laagreid olid kahjuks läbi ja läksid vahetusse. Piduritega on nüüd korras ja ka korraks väntamise katkestamisel ei anna ratas üle aga kohe tekkis ka uus probleem. Nimelt peale pidurdamist on 1,5 ringi "vaba maad" enne kui ratas vedama hakkab. Milles viga?

[viskoossus]

Piduritega on nüüd korras ja ka korraks väntamise katkestamisel ei anna ratas üle aga kohe tekkis ka uus probleem. Nimelt peale pidurdamist on 1,5 ringi "vaba maad" enne kui ratas vedama hakkab. Milles viga?

1,5 ringi , see on tõesti liiga palju. Kui "üle ei viska" väntamisel siis ehk on põhjus liiga paksus määrdes. Kuna määre on liiga paks, ei rakendu vedu kohe, see võib üks põhjus olla. Kui probleem liiga paksus määrdes on, siis lahenduseks oleks parema külmataluvusega määre. Veel võib olla üks nendest asjapulkadest kulunud, mis omavahel haakuvad kui väntama hakata.

[Kauri]

Ei tahaks uskuda, et määret palju sai. Ainult laagrid said määret, ülejäänud asjad sai õliga üle tehtud. Kulumine on ennem võimalik, aga eks katsetan natuke sõita ehk kaob ise ära.

[viskoossus]

Ei tahaks uskuda, et määret palju sai. Ainult laagrid said määret, ülejäänud asjad sai õliga üle tehtud. Kulumine on ennem võimalik, aga eks katsetan natuke sõita ehk kaob ise ära.

Ega määret ei peagi palju saama. Piisab kui on piisavalt külm. Mõni määre lihtsalt ei talu külma. Mul oli kunagi Desna, mille tagarummus oli miski solidool või litool ja tagajooks tegi sellel ka igasuguseid vigureid. Võtsin siis tagajooksu lahti ja seal oli määre nagu seep, selline poolkõva ja tükkis. Nüüd kasutan ainult lääne määrdeid, mis on kvaliteetsemad ja taluvad kõiki tegureid paremini. Aga arvestades seda, et Su ratta tagarummus on piisavalt vedel määre, siis ilmselt on Sinu ratta puhul tegu kulunud tagarummu detailidega.

[Kauri]

Mina kasutan "lääne" määret (ei suuda hetkel meenutada mis tolle nimi oli) ja olen seda kasutanud ka Riga juures, millel pole taolisi probleeme täheldanud. Samuti peaks olema see sama määre ka teiste "meie küla meeste" rataste jooksudes. Nagu küla pealt kuulda on olnud ei ole veel kellegi teise rattaga taolist jama olnud. Kuna too Pensa mul nagu nii "maal" seisab, kus sellel suurt kasutust taga pole, eriti talvel siis ilmselt ootan kuni ilmad natuke soojemaks lähevad enne kui selle jooksuga jälle tegelema hakkan. Peale jooksu haakuvate osade vahetuse mul ilmselt suurt midagi üle ei jää.

[viskoossus]

Mina kasutan "lääne" määret (ei suuda hetkel meenutada mis tolle nimi oli) ja olen seda kasutanud ka Riga juures, millel pole taolisi probleeme täheldanud. Samuti peaks olema see sama määre ka teiste "meie küla meeste" rataste jooksudes. Nagu küla pealt kuulda on olnud ei ole veel kellegi teise rattaga taolist jama olnud. Kuna too Pensa mul nagu nii "maal" seisab, kus sellel suurt kasutust taga pole, eriti talvel siis ilmselt ootan kuni ilmad natuke soojemaks lähevad enne kui selle jooksuga jälle tegelema hakkan. Peale jooksu haakuvate osade vahetuse mul ilmselt suurt midagi üle ei jää.

Põhimõtteliselt ei mängi suurt rolli, mis määret jalgratta juures kasutada. Kui just -40 kraadise külmaga ei sõida, peaks isegi vene määre vastu pidama. Kurat seda teab, kas mul oli sellel Desnal seal tagajooksus üldse määre, võib-olla oligi seep . Olen kasutanud ka Litol-24 määret aga enamasti ikka mõni lääne toode liikuvatesse sõlmedesse läheb (enamasti Valvoline). Miks? Räägitakse, et olevat kvaliteetsem. Kas ka on, seda teab vaid... Kui tagarummu lahti võtsid, siis mis seisukorras oli vabajooksusidur? Ilmselt on probleem vabajooksusiduris, vaja ainult välja selgitada, millises osas (kas rullid, separaator või südamik).

[Kauri]

Võhiklik küsimus, kuidas nende seisukord hinnata?

[Sponsored content]