Kuivati: Kokkupandava lugu.
3 posters
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Kuivati: Kokkupandava lugu.
Alustan siis siin oma parima ratta tutvustamist.
Tegemist on veneaegse kokkupandava ''aist'' jalgrattaga. Ta pole küll originaalina säilinud aga juppide järgi on ta kõige rohkem aist. Mu isa pani selle mulle algselt kokku. Edasi olen ma teda parandanud ja uuendanud. Kahjuks mul sellest rattast eriti palju fotomaterjali pole kuna siis mul veel digikaat polnud. Õnneks on mõned telefoniga tehtud pildid säilinud. Seda tänu ühele heale sõbrale, kellega ma olen seda ratast palju remontinud.
Esimene suurim tõõ, mis ma selle rattaga tegin, oli värvimine. Algselt oli see ratas pruuni värvi. See värv oli väga nõme ja sai juba paar kuud peale ratta saamist üle värvitud. Sai siis poes käidud ja rohelist värvi ostetud. Esimene värvimine oli väga algeline. Vana värvi ma maha ei lihvinud ja rattalt asju küljest ära ei keeranud. Enamik asju sai ajalehega kinni kaetud, et värvi vale asja peale ei läheks. Värv jäi tegelikult väga hästi peale ja selle värvikihiga ma liikusin mitu aastat.
Selline nägi ratas välja peale värvimist.
Siin olen ka mina
Ja siin on ka paar võrripilti lisaks:D
Peale värvimist Lisasin ma rattale mitmeid vajalikke asju. Lisadeks olid siis pudelihoidja, peegel, kell ja pumbahoidja. Rattale ma panin ka tuled külge. Vool tuli dünamo pealt.
Rohkem ma kahjuks ei mäleta, mis ma selle rattaga tegin. Ainlult mõned üksikud asjad on meeles. Sai näiteks 40 km pikk sõit paunkülla ja tagasi tehtud. Sõbrad läksid ujuma ja ma ei viitsinud algul nendega minna. Pärastpoole ma läksin neile jalgrattaga järgi. Suht lahe sõit oli. Parim osa selle sõidu juures oli see, et mul sai vesi teepeal otsa, ilm oli väga soe:S ja ma ei võtnud tagavaralohvi kaasa. Õnneks midagi ei juhtunud ja ma jõudsin õnnelikult koju.
Rattaga sai ka palju tulesi testitud. Ette sai pandud hästi nõrk pirn ja see valgustas terve tee väga hästi ära. Kahjuks oli nende pirnide eluiga vaid mõni minut. Eriti hästi on mul see pilt mälus, kuidas kohaliku lauda sein oli selle tulega valgustatud.
Ükskord ehitas naabermajast üks poiss omale mingisuguse käru, mida sai ka ratta külge panna. Lõpuks sai see käru kuidagi minu omaks ja seda sai kukkupandavaga kasutatud. Sellega sai päris palju rallit sõidetud ja onni jaoks laudu tassitud. Kahjuks läksid käru rattad rallit sõites väga kergelt kõveraks ja see käru jäi seisma. Seda, kus käru praegu on, ma õelda ei oska. Kui ma selle kusaglit üles peaks leidma, siis teen pilti ka.
Edasi läks selle rattaga nii, et raami tuli pragu sisse. See tuli täpselt sinna kohta, kus on see raami kokkukeeramiskoht. Kuna ma selle praoga eriti sõita ei julgenud, siis ma hakkasin otsima lahendust, kuidas see koht korda teha. Üks variant oli keevitamine ja teine raami sisse tugevduseks toru panemine. Kuna mul oli hirm selle ees, et keevitus äkki katkeb, siis ma valisin teise variandi. Ma saagisin raami sealt liigendi kohast katki ja hakkasin sinna sobiva läbimõõduga toru otsima. Siis ma leidsin enamvähem paraja toru aga nagu vene ''kvaliteet'' ikka, siis oli raami sisepind väga ebaühtlane ja sinna ei saanud ühtegi toru panna. Pärast ebaõnnestumist ma ei tahtnud enam keevitama hakata ja ma sain ühe tuttava käest uue raami. Siis sai raam ära lihvitud ja uus värv peale lastud. Peale värvimist ma panin ratta ilusti kokku ja hakkasin seda kasutama. Kahjuks läks aga niimodi, et sama aasta detsembris murdus kahvel otsa poolt pooleks. Ma olin siis kõrvalmaja ette minemas, kui ma äkki tundsin, et juhitavus halvenes ja lenkstang liikus imelikult. Hoog polnud suur ja ma jäin seisma. Siis ma kangutasin lenksu korra ja see tuli ära. Peale seda seisis ratas tervelt poolteist aastat kuna mul polnud kusagilt uut kahvlit võtta. Aasta aega sellest poolteisest ei tegelenud ma üldse selle rattaga. Peale aastat ma hakkasin kevade poole plaani mõtlema, mida teha. Kahvlit ma kusagilt ei saanud ja ma otsustasin, et ma lõikan vana kahvli keskelt pooleks ja võtan selle osa, mida mul vaja on, ühelt meesteratta kahvlilt. Siis sai asjad valmis saetud ja käidud keevitamas. kahvel tuli enamvähem välja, kuigi ta jäi natukene viltune.
Ja siis jõudiski kätte 2008 aasta suvi. Mul olid kõik asjad valmis ja ma hakkasin ratast värvima.
Ratas enne värvimist
Ja ratas peale värvimist. Pildilt tundub vb, et värv ei ole hea aga tegelikult on väga hea.
Ratas katkise kahvliga
Peale värvimist ma panin ratta kokku ja nüüd on ta mul keldris sõiduvalmis. Hetkel mul uusi pilte pole aga kui tuleb ilus ilm, siis ma teen mõned.
Selline oligi siis minu kokkupandava lugu.
Tegemist on veneaegse kokkupandava ''aist'' jalgrattaga. Ta pole küll originaalina säilinud aga juppide järgi on ta kõige rohkem aist. Mu isa pani selle mulle algselt kokku. Edasi olen ma teda parandanud ja uuendanud. Kahjuks mul sellest rattast eriti palju fotomaterjali pole kuna siis mul veel digikaat polnud. Õnneks on mõned telefoniga tehtud pildid säilinud. Seda tänu ühele heale sõbrale, kellega ma olen seda ratast palju remontinud.
Esimene suurim tõõ, mis ma selle rattaga tegin, oli värvimine. Algselt oli see ratas pruuni värvi. See värv oli väga nõme ja sai juba paar kuud peale ratta saamist üle värvitud. Sai siis poes käidud ja rohelist värvi ostetud. Esimene värvimine oli väga algeline. Vana värvi ma maha ei lihvinud ja rattalt asju küljest ära ei keeranud. Enamik asju sai ajalehega kinni kaetud, et värvi vale asja peale ei läheks. Värv jäi tegelikult väga hästi peale ja selle värvikihiga ma liikusin mitu aastat.
Selline nägi ratas välja peale värvimist.
Siin olen ka mina
Ja siin on ka paar võrripilti lisaks:D
Peale värvimist Lisasin ma rattale mitmeid vajalikke asju. Lisadeks olid siis pudelihoidja, peegel, kell ja pumbahoidja. Rattale ma panin ka tuled külge. Vool tuli dünamo pealt.
Rohkem ma kahjuks ei mäleta, mis ma selle rattaga tegin. Ainlult mõned üksikud asjad on meeles. Sai näiteks 40 km pikk sõit paunkülla ja tagasi tehtud. Sõbrad läksid ujuma ja ma ei viitsinud algul nendega minna. Pärastpoole ma läksin neile jalgrattaga järgi. Suht lahe sõit oli. Parim osa selle sõidu juures oli see, et mul sai vesi teepeal otsa, ilm oli väga soe:S ja ma ei võtnud tagavaralohvi kaasa. Õnneks midagi ei juhtunud ja ma jõudsin õnnelikult koju.
Rattaga sai ka palju tulesi testitud. Ette sai pandud hästi nõrk pirn ja see valgustas terve tee väga hästi ära. Kahjuks oli nende pirnide eluiga vaid mõni minut. Eriti hästi on mul see pilt mälus, kuidas kohaliku lauda sein oli selle tulega valgustatud.
Ükskord ehitas naabermajast üks poiss omale mingisuguse käru, mida sai ka ratta külge panna. Lõpuks sai see käru kuidagi minu omaks ja seda sai kukkupandavaga kasutatud. Sellega sai päris palju rallit sõidetud ja onni jaoks laudu tassitud. Kahjuks läksid käru rattad rallit sõites väga kergelt kõveraks ja see käru jäi seisma. Seda, kus käru praegu on, ma õelda ei oska. Kui ma selle kusaglit üles peaks leidma, siis teen pilti ka.
Edasi läks selle rattaga nii, et raami tuli pragu sisse. See tuli täpselt sinna kohta, kus on see raami kokkukeeramiskoht. Kuna ma selle praoga eriti sõita ei julgenud, siis ma hakkasin otsima lahendust, kuidas see koht korda teha. Üks variant oli keevitamine ja teine raami sisse tugevduseks toru panemine. Kuna mul oli hirm selle ees, et keevitus äkki katkeb, siis ma valisin teise variandi. Ma saagisin raami sealt liigendi kohast katki ja hakkasin sinna sobiva läbimõõduga toru otsima. Siis ma leidsin enamvähem paraja toru aga nagu vene ''kvaliteet'' ikka, siis oli raami sisepind väga ebaühtlane ja sinna ei saanud ühtegi toru panna. Pärast ebaõnnestumist ma ei tahtnud enam keevitama hakata ja ma sain ühe tuttava käest uue raami. Siis sai raam ära lihvitud ja uus värv peale lastud. Peale värvimist ma panin ratta ilusti kokku ja hakkasin seda kasutama. Kahjuks läks aga niimodi, et sama aasta detsembris murdus kahvel otsa poolt pooleks. Ma olin siis kõrvalmaja ette minemas, kui ma äkki tundsin, et juhitavus halvenes ja lenkstang liikus imelikult. Hoog polnud suur ja ma jäin seisma. Siis ma kangutasin lenksu korra ja see tuli ära. Peale seda seisis ratas tervelt poolteist aastat kuna mul polnud kusagilt uut kahvlit võtta. Aasta aega sellest poolteisest ei tegelenud ma üldse selle rattaga. Peale aastat ma hakkasin kevade poole plaani mõtlema, mida teha. Kahvlit ma kusagilt ei saanud ja ma otsustasin, et ma lõikan vana kahvli keskelt pooleks ja võtan selle osa, mida mul vaja on, ühelt meesteratta kahvlilt. Siis sai asjad valmis saetud ja käidud keevitamas. kahvel tuli enamvähem välja, kuigi ta jäi natukene viltune.
Ja siis jõudiski kätte 2008 aasta suvi. Mul olid kõik asjad valmis ja ma hakkasin ratast värvima.
Ratas enne värvimist
Ja ratas peale värvimist. Pildilt tundub vb, et värv ei ole hea aga tegelikult on väga hea.
Ratas katkise kahvliga
Peale värvimist ma panin ratta kokku ja nüüd on ta mul keldris sõiduvalmis. Hetkel mul uusi pilte pole aga kui tuleb ilus ilm, siis ma teen mõned.
Selline oligi siis minu kokkupandava lugu.
Viimati muutis seda kuivati (Reede Jan 09, 2009 9:21 pm). Kokku muudetud 16 korda
kuivati- Moderaator
- Postituste arv : 258
Registration date : 15/11/2008
Re: Kuivati: Kokkupandava lugu.
Аист = vene keeles `toonekurg`. Eestikeelne kirjapilt siis "aist".
Aga muidu tore projekt Sul! Edu!
Aga muidu tore projekt Sul! Edu!
Re: Kuivati: Kokkupandava lugu.
Kas see meenutab riga 5 -te? Ma olen koguaeg arvanud, et see on riga 7. Samas mina võrri alal eriti tugev pole. See võrr on sõbral siiamaani alles. Sama heas korras ka. Vb ma saan selle kunagi omale äritud.
kuivati- Moderaator
- Postituste arv : 258
Registration date : 15/11/2008
Re: Kuivati: Kokkupandava lugu.
Jah, välimuselt meenutab nagu Riga-7, aga Riga-5 kahtlust äratab mulle see lameda peaga silinder, mida pandi ainult Riga-5'le. Riga-7'le ning Riga-5 viimasele versioonile pandi juba D5m, millel oli see tavapärane silinder koos silindri peaga. Aga minu meelest on tegu Riga-5 kõige hilisema variandiga, millel juba osalised kasutati Riga-7 juppe. Aga eks jah, ega nendelt piltidelt eriti aru saada pole.
Kevin.
Kevin.
Re: Kuivati: Kokkupandava lugu.
Seal on tegelikult uuem silinder. Silindripea käib eraldi lahti.
kuivati- Moderaator
- Postituste arv : 258
Registration date : 15/11/2008
Re: Kuivati: Kokkupandava lugu.
Siis on siiski tegu Riga-7'ga, vabandan. Läksin pildikvaliteedi õnge.
Re: Kuivati: Kokkupandava lugu.
Tere. Kuna täna oli super hea ilm, siis tegin kokkupandavaga umbes 10 km pika sõidu. Ikka väga mõnus on sellega sõita, eriti veel libeda teepeal. Ei tea küll miks see nii on aga hoopis parem kui mopeedi või mõne muu rattaga.
Sai korra tulesi ka proovitud aga esiratta helkur käis dünamo vastu. Ma lükkasin helkuri natuke rohkem võlli poole ja nügisin dünamot ka natuke aga siis läks dünamo asend väga valesti ja tuled hakkasid mustri rütmis vilkuma. Ma võtsin dünamo maha (mitte jalgratta pealt vaid kummi pealt) ja sõitsin edasi. Mõni teine kord parandan ära selle.
Tegin siis rattast mõned pildid ka üle pika aja.
Sai korra tulesi ka proovitud aga esiratta helkur käis dünamo vastu. Ma lükkasin helkuri natuke rohkem võlli poole ja nügisin dünamot ka natuke aga siis läks dünamo asend väga valesti ja tuled hakkasid mustri rütmis vilkuma. Ma võtsin dünamo maha (mitte jalgratta pealt vaid kummi pealt) ja sõitsin edasi. Mõni teine kord parandan ära selle.
Tegin siis rattast mõned pildid ka üle pika aja.
kuivati- Moderaator
- Postituste arv : 258
Registration date : 15/11/2008
Re: Kuivati: Kokkupandava lugu.
Ratas on ikka palju ilusam kui ennem. Nüüd ilma ning sadula peal oleva kilekotita on välimus tunduvalt parem minuarust.
Kevin.
Kevin.
Re: Kuivati: Kokkupandava lugu.
Jah. Vana sadul oli riidest kattega, mis oli hallitama läinud. Seal poleks ilma kotita eriti meeldiv istuda olnud.
kuivati- Moderaator
- Postituste arv : 258
Registration date : 15/11/2008
Similar topics
» Kuivati: Ereliukas.
» Kuivati: Riga-11
» Kuivati: Aist, 82. aasta toodang
» Kuivati: Saljut, sinist värvi, 1988a
» Kuivati: retro Ukraina
» Kuivati: Riga-11
» Kuivati: Aist, 82. aasta toodang
» Kuivati: Saljut, sinist värvi, 1988a
» Kuivati: retro Ukraina
Lehekülg 1, lehekülgi kokku 1
Permissions in this forum:
Sa ei saa vastata siinsetele teemadele